Pöide - saare idapiir, varasem siin päiksekiir

Internetihääletusest võeti osa 99 korral ja seal osutus parimaks lause -
Pöide – kodu, kuhu alati tulla

 

 

VÄIKESE VÄINA TALIMÄNGUDE ÜLDTABEL 2010 

  Orissaare Laimjala Muhu Pöide
Sasku 6 4 2 3
Lumerajasõit 6 2 3 4
Uisutamine 3 2 6 4
Kelgutamine 3 4 6 2
Teatevõistlus 4 3 6 2
Suusahüpped 6 4 2 3
Suusatamine 4 2 1 6
Koroona 6 4 2 3
Kabe 4 6 3 2
Pallimäng 6 2 3 4
Spordijuhid 6 6 6 6
Jahim tants 0 6 0 0
Vallajuhid 6 4 3 2
Kokku 60 49 43 41

 

 

DigiTV

Seoses uuel aastal üleminekuga digitelevisioonile kaob kahjuks paljudes kodudes võimalus vaadata televisorit tavaantenniga.
Selleks, et meil pilt ikka televiisorisse jääks, tuleb meil liituda mõne operaatorfirmaga - näiteks kaabel televisiooniga või Viasati digitelevisiooniga.

Viasat on Eesti esimene DigiTV operaator, kes pakub Eestis satelliit-DigiTV teenust alates 2002. aastast.
Viasat on ainus Digi TV, mis levib 100% üle Eesti.

Viasatil on antud hetkel 2 paketti:

  1. Kuldpakett. Liitumine 505 krooni, aastalõpuni vaatamine tasuta, alates jaanuarist kuumaks 305kr. Näete 55 kanalit.TEHNIKA TASUTA , ÜLESPANEK JA SEADISTUS TASUTA
  2. ViasatStart. Liitumine 505 kr. kuumaks 110. kr. , pluss tehnika 49.- kr. kuu. Näete 22 kanalit.

Kui Teil tekkis huvi Viasati vastu või tekkis muid küsimusi seoses digiboxide ja üldse levi kohta, siis olen nõus meeleldi vastama Teie küsimustele.
Helistage telefonil 566 56147, või kutsuge külla. Vastan meeleldi ja aitan leida Teile sobiva lahenduse. Olgu see Viasat või midagi muud.
Olles viibinud kaks nädalat Viasati koolitusel digitelevisiooni osas, tean soovitada, mida tähele panna, kui ostate digiboxi või hoopis plaanite osta uut telerit.

Ilusat sügist soovides
TIIU KALJOLA
Pöide valla elanik

NATURA 2000 metsatoetuse taotlusi saab esitada 2. - 21. maini

Erametsaomanikul, kelle mets asub looduskaitseliste piirangutega alal, on võimalus taotleda Natura 2000 metsatoetust (http://www.eramets.ee/ rubriigist EL toetused). Piiranguvööndis on toetuse suurus 940 krooni ja sihtkaitsevööndis 1720 krooni metsamaa hektari kohta aastas. Seda, kas metsamaa asub Natura 2000 metsatoetuse õiguslikul alal, saad vaadata maa-ameti kodulehelt http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Erametsakeskuse kaardirakendusest (2. maini toimub metsaalade piiride täpsustamine ja toetusõiguslike alade piirid võivad seetõttu muutuda!)

 

Natura 2000 metsatoetuse taotlusi ja muid taotluse juurde vaja minevaid dokumente aitavad metsaomanikul vormistada metsanduse konsulent Elve Lepik ja erametsanduse tugiisik Mati Schmuul. Metsaomaniku jaoks on taotluse vormistamine tasuta*, tasuda tuleb vaid postikulu (30 krooni) taotluse Erametsakeskusesse saatmiseks. Natura 2000 metsatoetuse taotluse saab iga taotleja ka ise postitada aadressil:

SA Erametsakeskus 10621, Mustamäe tee 50, Tallinn.

SA Erametsakeskus võtab taotlusi Natura 2000 metsatoetuse saamiseks vastu 2. - 21. maini.

Enne 2. maid saadetud taotlusi menetlusse ei võeta!

 

Natura 2000 metsatoetuse taotlusi aitab vormistada metsakonsulent Elve Lepik:

 

3. mail Muhu valla maa-ametis 9 – 16

4. mail Mustjala rahvamajas 9 – 14

5. mail Leisi vallamajas 9 – 16

6. mail Kuressaares Uus tn 10 10 – 18

7. mail Kuressaares Uus tn 10 9 – 16

10. mail Kuressaares Uus tn 10 9 – 16

11. mail Orissaare vallamajas 9 – 16

12. mail Kuressaares Uus tn 10 9 – 16

13. mail Kihelkonna vallamajas 9 – 13

13. mail Tagamõisa seltsimajas 14 – 16

14. mail Lümanda vallamajas 9 – 14

17. mail Kuressaares Uus tn 10 9 – 16

18. mail Kuressaares Uus tn 10 10 – 18

19. mail Kuressaares Uus tn 10** 9 – 16

20. mail Kuressaares Uus tn 10** 9 – 16

21. mail Kuressaares Uus tn 10** 9 – 15


Toetuse taotlust vormistama tulles võta kaasa:

  1. ID-kaart, juhiluba või pass

  2. eelmise aasta taotluse vorm ja kaart või oma metsamaa katastritunnus (leiad katastriplaanilt või kinnistamisotsuselt vormingus - 00000:000:0000)

  3. panga arveldusarve number, kui sa ei ole varem PRIA-lt toetusi saanud

Järjekorra ja pika ooteaja ära hoidmiseks reserveeri endale sobivas kohas vastuvõtuaeg telefonil 5054318 või elve@le-metsateave.ee. Enne helistamist otsi välja oma isikukood ja metsamaa katastritunnus, nii saan eelnevalt kaardi välja printida ja suure osa taotlusest ette ära täita!


Metsaomanik, kasuta oma õigust saada kompensatsiooni

Sinu metsale kehtestatud looduskaitseliste piirangute eest!


ELVE LEPIK

metsanduse konsulent

_______________________________________________________

* taotlejal ei tohi olla riigi ees maksuvõlga, kontrolli LE Metsateave OÜ kodulehelt

www.le-metsateave.ee tasuta metsandusalase nõustamise lehel asuvalt lingilt

** või Keskonnaameti saalis Tallinna tn 22

 

Pöide valla mälumängu 2009-2010 tulemused

VÕISTKONNAD > Saksad Suured silmad Veere Koigi Kärneri Ula Levala Üks+Üks Kanissaare
I voor
30.10.09		 Punktisumma
mängus		 12 11 11 11 10 8 5 5 x
KOHAPUNKTID 12 10 10 10 8 7 6 6 0
II voor
27.11.2009		 Punktisumma
mängus		 16 32 27 26 18 18 20 18 18
KOHAPUNKTID 5 12 10 8 6 6 7 6 6
KOKKUVÕTE  17 22 20 18 14 13 13 12 6
III voor
16.12.2009		 Punktisumma
mängus 		 x 36 29 x 25 31 24 x x
KOHAPUNKTID X 12 8 X 7 10 6 X X
KOKKUVÕTE 17 34 28 18 21 23 19 12 6
IV voor
29.01.2010		 Punktisumma
mängus		 24 27 25 x 20 29 17 x x
KOHAPUNKTID 7 10 8 x 6 12 5 x x
KOKKUVÕTE 24 44 36 18 27 35 24 12 6
V voor
26.02.2010		 Punktisumma
mängus		 26 27 29 x 31 29 14 x x
KOHAPUNKTID 7 8 10 x 12 10 6 x x
KOKKUVÕTE 31 52 46 18 39 45 30 12 6
VI voor
31.03.2010		 Punktisumma
mängus		 16 35 23 x 24 28 26 x x
KOHAPUNKTID 5 12 6 x 7 10 8 x x
KOKKUVÕTE 36 64 52 18 46 55 38 12 6
VII voor
30.04.2010		 Punktisumma
mängus		 11 17 24 x 15 29 18 x x
KOHAPUNKTID 5 7 10 x 6 12 8 x x
ÜLD KOKKUVÕTE 41 71 62 18 52 67 46 12 6
TULEMUSED VI I III VII IV II V VIII IX

 

SASKU 2009/2010 turniiri LÕPLIKUD tulemused

  Võistleja 18.sept 9.okt 13.nov 11.dets 15.jaan 16.veebr 16.märts 9.apr 7.mai Kokku
1 Peeter Torn, Kaido Rannaäär 94 80 96 95 90 93 99 78 104 751
2 Marek Mölder, Mari Randmets, Kaido Evert - 81 99 85 95 88 91 90 94 723
3 Tiina Tart, Asta Nurk, Harlet Laidmaa 94 68 84 71 111 106 100 78 72 716
4 Gunnar Vaho, Veljo Veliste, Harlet Laidmaa 73 90 88 - 92 68 99 93 100 703
5 Jüri ja Meelis Linde, Kustas Ansper 84 102 109 94 69 77 68 74 90 699
6 Jan Jürjestaust, Janne Täht, Rein Saksakulm - 104 74 71 89 79 73 102 96 688
7 Jaanus Prahv, Arved Viil 98 76 92 - 70 98 73 97 78 682
8 Jüri Ots, Jaanus Järmut 97 61 77 86 81 68 96 100 76 681
9 Tiit Laurits, Heindrich Rei, Ardo Kaljuste - 112 84 - 100 120 90 109 64 679
10 Ilona Järvis, Anneli Laula 78 101 83 110 84 65 74 69 66 665
11 Heljo Kaubi, Harald Koel, Liivi Rannaäär 80 76 66 102 66 89 92 50 72 643
12 Johannes Ait, Tanel Ait, Mati Murekas 62 78 76 - 96 67 90 82 92 643
13 Toomas Oll, Tarmo Eist, Egert 109 80 - - 82 96 84 102 88 641
14 Inna Mägi, Taimo Antsaar - - 109 84 86 53 73 88 83 576
15 Raivo Humal, Rein Kalm - - 79 75 68 88 95 86 63 554
16 Margus Kaubi, Jüri Sink, Harald Koel 74 98 - 58 - 62 85 59 70 506
17 Janar Kruuser, Gunnar Kasesalu, Arvet Kruuser - - 108 103 - 83 74 - 105 473
18 Raivo ja Ulvi Kabur - - 85 82 - 72 97 - - 336
19 Kalju Tuuling, Riho Mägi, Ardo Kaljuste 74 56 85 - - - - 96 - 311
20 Mihkel Vinkel, Aadu Vinkel - - 94 91 97 - - - - 282
21 Madis Mere, Janar Kruuser, Valter Kivi - - - - - - 113 107 59 279
22 Kalju Muul, Mati Hints, Ülo Pruul - - - - - 79 94 - 98 271
23 Arvet Kruuser, Tiia Müürisepp, Maie Ader - - - 95 77 - - 87 - 259
24 Helle Maidla, Lea Peet, Helle Alas 78 70 67 - - - - - - 215
25 Janar Tooming, Kaarel Tüür, Allan - - - - - 79 - 99 - 178
26 Heindrich Rei, Kalle Tarkin - - - - - 96 74 - - 170
27 Ülle Rahula, Aare Mölder, Valter - - - - - - 78 90 - 168
28 Mihkel Käärid, Maire Käärid 54 100 - - - - - - - 154
29 Gunnar Kasesalu, Fred - - - - 72 - - 64 - 136
30 Madis Alevi, Tanel Ait, Enn Alevi - - - - - - 66 68 - 134
31 Alo Oll, Egert Eist - - - - 60 45 - - - 105
32 Valter Kivi, Aivar Sark - - - - - - 96 - - 96
33 Mae Nõu, Ardo Kaljuste - - - 90 - - - - - 90
34 Maarika Saks, Gunnar Vaho - - - 87 - - - - - 87
35 Rein Timm, Aivar Lõbus - - 79 - - - - - - 79
36 Maie Ader, Aivar Läets - - - - - 78 - - - 78
37 Tiit Laurits, Ardo Kõrge - - - 76 - - - - - 76
38 Raivo, Tarvi  - - - - - - - 69 - 69
39 Margus Kaubi,  Anton Bachman - - - - 68 - - - - 68
40 Martin Linde, Sten Kaljola - - - 60 - - - - - 60
  KÜLADE ARVESTUS 18.sept 9.okt 13.nov 11.dets 15.jaan 16.veebr 16.märts 9.apr 7.mai KOKKU
1 Puka 109 102 109 94 82 96 84 102 90

868
2 Kahutsi 94 80 96 95 90 93 99 78 104

829
3 Koigi 97 100 77 86 81 68 96 100 76

781
4 Välta 78 101 83 110 84 65 74 69 66

730
5 Veere 80 98 66 102 68 89 92 59 72

726
6 Ula - - 85 82 - 72 97 - -

336
7 Reina - - - - - 79 94 - 98

271
8 Tornimäe 78 70 67 - - - - - -

215
9 Oti - - - - - 79 - 99 -

178

 

 

Perearsti töökorraldusest

Kuna perearst ja –õde on inimese esimesteks abistajateks tervisemuredes, siis alljärgnevalt tutvustame lühidalt nende töökorraldust.

Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas - 5 tööpäeval nädalas vähemalt 4 tundi päevas ajavahemikus 8.00-18.00. Vähemalt üks vastuvõtt nädalas peab toimuma õhtusel ajal - kuni kella 18.00. Pereõe iseseisev patsientide vastuvõtuaeg on vähemalt 15 tundi nädalas. Nii perearsti kui pereõe vastuvõtuajale lisandub aeg muudeks vajalikeks tegevusteks.

Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerumine tagatud tööpäeviti vähemalt 8 tundi päevas.
Ägeda tervisehäirega patsient peab pääsema vastuvõtule pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.

Patsiendid soovivad ka tervisetõendeid, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud – nt autojuhiloa saamiseks, lastelaagrisse jne. Selliseid tõendeid ei pea patsiendile väljastama kohe, vaid võib väljastada 15 päeva jooksul.

Täpsustatud on ka perearsti informeerimise kohustust. Perearsti tegevuskohas ja veebilehel olemasolul ka seal peab olema teave lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning sidevahendite (telefon, e-posti aadress) andmete kohta.  Samuti peab nähtaval olema teave  patsiendile, et kuhu ja kelle poole ta saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Oma ajutise äraoleku ajaks peab arst korraldama asendusarsti.

Allikas: Eesti Haigekassa

 

Hooldusravist

Hooldusravile suunab patsiendi kodust perearst või haiglast raviarst pärast ägeda seisundi ravi. Hooldusravi sihtgrupiks on patsiendid, kes vajavad küll meditsiiniõe abi, kuid mitte igapäevast arstikontrolli.

Hooldusravist rääkides ei saa üle ega ümber rahamurest. Kuna haigekassa vahenditest ei piisa, siis juba 2004. aastal heaks kiidetud hooldusravi arengukava alusel pidi 2010. aastaks statsionaarse hooldusravi eest tasumisel inimese omaosalus olema 16%, omavalitsuse osalus 49% ja haigekassa osalus 35%. Seni omavalitsuse osaluse kohustust statsionaarse hooldusravi eest tasumisel ei ole kehtestatud.

Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib statsionaarsele hooldusravile inimese omaosalus 15% ja haigekassa osalus 85%.
Hooldusravi üks voodipäev maksab 632,62 krooni. Patsiendi tasutav osa sellest on 94,90 krooni ja haigekassa osa u 538 krooni.
Juba varasemast kehtib hooldusravis sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu, mis on 25 krooni päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta.

Statsionaarse hooldusravi kõrval pakutakse ka ambulatoorset hooldusravi ehk kodust õendusabi. See on inimesele mugavam, sest ta saab edasi elada oma kodus. Samuti  tuleb see ka rahaliselt nii ühiskonnale kui ka inimesele (tema omastele) odavam. Koduse õendusabi eest maksab haigekassa 100%.
Tänu statsionaarses hooldusravis omaosaluse kehtestamisele rahastatakse 2010. aastal hooldusravi 11 % enam võrreldes eelmise aastaga, lisaks võimaldab muudatus pakkuda 13 % võrra rohkem koduõendusteenust.

Allikas: Eesti Haigekassa

 

Töötu ravikindlustus

Inimesed, kes on jäänud tööta, pöörduvad tihti haigekassasse küsimusega, mis saab nende ravikindlustusest.
Töösuhte lõppemisel jätkub ravikindlustus veel 2 kuud. Ravikindlustuse jätkumiseks tuleks selle aja jooksul pöörduda  Töötukassasse.
Inimestele, kes on end arvele võtnud Töötukassas, kehtib ravikindlustus kogu töötuks olemise perioodil. Töötuna arveloleku perioodil maksab riik isiku eest sotsiaalmaksu.
Töötukassa kaudu tekib alus õigusele saada  ravikindlustust

Inimene ei pea ravikindlustuse saamiseks haigekassale dokumente esitama. Andmed kindlustuse alustamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks esitab Töötukassa ja kindlustus tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemise päevast.
Inimesel on ravikindlustuskaitse Töötukassa kaudu kuni ta täidab töötuna arveloleku nõudeid: otsib aktiivselt tööd (jälgib töökuulutusi töötukassas, ajalehtedes ja töövahendusportaalides ning võtab sobivate tööpakkumiste korral tööandjatega ühendust jms); pöördub määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; täidab individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tegevusi; võtab vastu sobiva töö ja on valmis kohe tööle asuma.
Kui Töötukassas arveloleku periood on lõppenud, kehtib ravikindlustus veel 1 kuu. Erandiks on töötuskindlustushüvitist saavad isikud, kelle ravikindlustus lõpeb 2 kuu möödumisel.
Infot töötuks registreerimise ja töötutoetuste ning –hüvitiste ning avalduste ja vajalike blankettide kohta leiate Eesti Töötukassa kodulehelt või esindustes.
Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või haigekassa infotelefonil 16363.

 

Pille Tael
Eesti Haigekassa Pärnu osakond
Jurist


Täiendav ravimihüvitis

Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel,

Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mida makstakse, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 6000 krooni aastas.

Kui inimene on kalendriaastas ravimite eest tasunud 6000 kuni 10 000 krooni, hüvitab haigekassa 6000 krooni ületavast osast 50 protsenti. Seega võib maksimaalne haigekassa-poolne täiendav hüvitis sellisesse vahemikku jäävate inimese enda poolt tehtud kulutuste korral olla kuni 2000 krooni.

Näide:
Mihkel on soodusravimitele aasta jooksul kulutanud 9 000 krooni, sellest summast lahutatakse iga retsepti välja ostmisel tasutud omaosalus ja piirhindu ning hinnakokkuleppeid ületav summa.
Tulemusena selgub, arvutuse aluseks olev summa on 8500 krooni.
Arvutus: 8500 - 6000 = 2500 kr on täiendava ravimihüvitise arvutamise aluseks.
Sellest hüvitab haigekassa 50%: 2500 x 50% = 1250 kr
Seega - Mihkli arvele kantakse täiendava ravimihüvitisena 1250 krooni.

Kui inimese poolt kalendriaastas tasutud summa on vahemikus 10 000 kuni 20 000 krooni, lisaks eeltoodule 10 000 krooni ületavast summast 75 protsenti.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele ei arvestata täiendavat ravimihüvitist 20 000 krooni ületavate summade pealt. Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas ulatuda 9500 kroonini.

Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse ainult ravimite loetelusse kantud ravimite ehk  soodusravimite ostmisel.
Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse:

Täiendava ravimihüvitise taotlemiseks piisab, kui kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja on ühe korra vastavasisulise avalduse haigekassale esitanud.
Avalduse esitamiseks on järgmised võimalused:

Esitatud avalduse alusel kontrollib haigekassa kord kvartalis kindlustatud isiku ravimitele tehtud kulutusi ning hüvitise saamise õiguse tekkimisel kannab summa avalduses näidatud arvelduskontole.

Täiendava ravimihüvitise kohta saate lugeda täpsemalt meie koduleheküljelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ravim

Avely Raid-Lelov
Eesti Haigekassa Pärnu osakond
Klienditeeninduse büroo juhataja

 

DIGIRETSEPT

Mis on digiretsept?

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei prindita välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud) ja meditsiiniseadmete kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu.

Milliseid muudatusi digiretsept kaasa toob?

Digiretsepti tulekuga kaob ära senine roheline retseptiplank. Apteeki ravimit välja ostma minnes ei pea inimesel olema kaasas  paberretsepti. Selle asemel peab apteeki minnes kaasa võtma isikut tõendava dokumendi, kus oleks peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass.  Apteeker leiab retseptikeskusest  patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info.
Tulevikus saab arst analoogselt välja kirjutada ka meditsiiniseadme kaarti, näiteks glükomeetri testribade ostmiseks.

Millistest apteekidest on juba praegu võimalik digiretsepti alusel ravimeid saada?

Digiretsepti alusel väljakirjutatud ravimid saab kätte retseptikeskusega liitunud apteegist. Nende
nimekiri ning asukohakaart asuvad digiretsepti kodulehel – www.haigekassa.ee/digiretsept
Retseptikeskusega liitunud arstid ja apteekrid tunneb inimene ära digiretsepti logoga kleebise järgi raviasutuse või apteegi uksel.
logo 
Tulevikus saab ravimi digiretseptiga kätte igast Eesti apteegist.

Kas ma pean ravimi ostma konkreetsest apteegist?

Kui arst kirjutab välja digiretsepti, saab selle alusel ravimi kohe osta ükskõik millisest süsteemiga liitunud apteegist.

Kuidas digiretseptiga ravimi apteegist kätte saab? Kas endiselt saab kellegi teise jaoks retsepti järgi rohtu osta?

Ravimi väljaostja peab apteekrile esitama enda isikuttõendava dokumendi, millel on foto ja isikukood. Isikukoodi alusel leiab apteeker retseptikeskusest üles õige retsepti. Kui Te ostate ravimit kellelegi teisele, peate apteekrile esitama patsiendi isikukoodi ning lisaks enda dokumendi.

Privaatne retsept

Kui arst digiretsepti koostab, on retsept vaikimisi avalik st retsepti saavad välja osta kõik isikud, kes teavad patsiendi isikukoodi. Kui soovite retsepti alusel ainult ise ravimit osta, teavitage sellest oma arsti, kes märgib teie soovi retseptile.
Privaatset retsepti saab välja osta ainult patsient ise.
Volitatud retsepti saavad välja osta nii patsient ise, kui ka tema poolt volitatud isikud.

Juhul kui retsepte on ootel mitu, tuleb teada ka ravimi nime või toimeainet ja ostjal tuleb kindlasti esitada ka isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse.

 

Eesti Haigekassa Pärnu osakond

 

VALLA TERVISEPROFIIL

Hea vallaelanik!

Koostamisel on valla  terviseprofiil, et kaardistada valla elanike tervis ja seda mõjutavad tegurid.
Eesmärgiks on suurendada elanikkonna heaolu ja tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu.
Ainult Sinu kaasabil on võimalk meil kaardistada hetkeolukord. Tulemiks on dokument, milles kirjeldatakse nii teksti kujul kui ka graafiliselt kogukonna terviseseisundi terviseprobleeme ja -vajadusi  ning nende võimalikke lahendusi.

Kohalik omavalitsus kätkeb võimalusi ja  ühtlasi vastutust kujundada elukeskkond selliseks, mis võimaldab inimestel teha tervislikke valikuid, sest tervis on ressurss, mille hoidmisele ja arendamisele tehtud kulutused on investeering tulevikku.

Palun vasta küsimustikule >>
Prindi see välja, märgi sobiv valik X-ga  ja tagasta see hiljemalt 31. märtsiks 2010  kinnises ümbrikus (tagastamiskohad on märgitud  küsimustiku lõpus).

Vastused on anonüümsed.  

Dynamic content

Highslide HTML allows the popup size to be recalculated after the content has been changed, either through internal scripts or through external AJAX calls.

This example also has hs.preserveContent set to true. Try updating the content and move the popup, then close it and open it again.

Loe veel