Naiskodukaitse fotokonkurss
"Eestimaa elab" on järjekorras juba viies.
Sellel aastal ootame kahe kuu jooksul pilte elust Eestimaal. Millisena näete
Teie, eestlased oma kodumaad ja siinset rahvast? Milliseid põnevaid paiku olete
külastanud ja milliste huvitavate inimestega kohtunud?
Igal aastal on žürii välja valinud
*parima Naiskodukaitse teemalise pildi*
Väikese uuendusena valitakse esmakordselt välja
* parim Kodutütarde tegevust kajastav foto*.
Kuna Eestimaa elab nii metsade ja põldude vahel kui ka 9-korruselistes kivimajades,
siis hinnatakse eraldi
parimat maaelu ja parimat linnaelu jäädvustavat pilti.
Žüriiliikmete hulka kuuluvad teenekad fotograafid Hiiu- ja Läänemaalt, peale
nende tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar, Kaitseväe Teavituskeskuse
ülem kapten Hannes Võrno, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kodutütarde
peavanem Angelika Naris, Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ning Lääne ja
Hiiu maavanemad.
VAJADUSPÕHINE PERETOETUS
Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatud tingimustel ja korras, riigieelarvelistest vahenditest.
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013 aastal perekonna esimesele
liikmele on 280 eurot kuus, igale järgnevale vähemalt 14 aastasele perekonnaliikmele
140 kuus ning igale alla 14 aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus.
Näit.: 4 liikmeline perekond ema, isa, 10a ja 15a lapsega: 644
eurot (280+140+140+84)
3 liikmeline perekond üksikema 3a ja 4 a lapsega: 488 eurot ( 280+84+84)
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kus kahe ja enama lapsega perele.
Perel on õigus vajaduspõhist lastetoetust saada juhul kui
- peres kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps;
- pere keskmine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud väiksem kui vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir.
Taotluse saab esitada isik, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust.
Taotlusi saab esitada 1. juunist 2013 valla sotsiaaltöötajale, toetust hakatakse maksma alates 1. juulist 2013.
Pereliikmeteks loetakse kõik abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
Pere sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete eelneva kolme kuu tulud.
Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekutest arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui see on väiksem kehtivast piirmäärast, siis määratakse toetus kolmeks järgnevaks kuuks.
NB !! Selleks, et kohe seaduse jõustumisest alates (ehk juulikuust) toetust saada, tuleks juunikuu jooksul pöörduda sotsiaaltöötaja poole ning esitada dokumendid kõigi oma pereliikmete märtsi, aprilli ja maikuu sissetulekute kohta. Avaldus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks. Toetuse pikendamiseks on vaja uuesti pöörduda septembris, esitades dokumendid juuni, juuli ja augusti sissetulekute kohta jne.
NB! Alates juulist suureneb kolme- ja enamalapseliste perede igakuine peretoetus kolmanda ja iga järgneva lapsetoetust saava lapse kohta 19,18 eurot.
Waldorfpedagoogika
teemaline tegevusring Kaarma Põhikoolis, 18. mai kell 14:00 - 17:00.
Tegemist on kogupereüritusega, kus mängime, laulame ja räägime tulevikuplaanidest.
Rohkem infot leiate meie kodulehelt www.waldorfsaaremaa.ee või helistage 56 919 616 Herman
Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“
Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.
"Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine.
Tänavune kultuuripärandi
aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate
elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“ Põllumäe lisab,
et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik
või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal.
„Kindel
on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik." Pärandkultuuri
spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu
talukohti või jälgi nendest - kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu,
linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga
palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast
talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.“
Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu. „Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti.
Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu. Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ ütleb ta.
Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postile erametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).
Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).
Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt. Lisainfo konkursi kohta: www.erametsaliit.ee või kristel.arukask@erametsaliit.ee Lisainfo pärandkultuuri kohta: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur Pärandkultuuri maakonnaraamatud on alla laetavad Eesti Metsaseltsi kodulehel http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=972&Itemid=191
Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ning maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.
Pressiteate edastas: Regina Hansen
Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht
+372 52 75151
regina.hansen@erametsaliit.ee
Pöide - saare idapiir, varasem siin päiksekiir
Internetihääletusest võeti osa 99 korral ja seal osutus parimaks lause -
Pöide – kodu, kuhu alati tulla
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo kutsub infopäevale ...
... kõiki, keda huvitab liitumine olemasolevate vabatahtliku merepääste organisatsioonidega või luua ise uusi ühinguid.
Olete oodatud infopäevale, mis toimub Saaremaal 20. mail Kuressaare merevalvekeskuses algusega kell 9, aadressil Kuressaare Transvaali 58 ja Pärnumaal 21. mail Lääne prefektuuri peamajas algusega kell 9, aadressil Pärnu Pikk 18.
Maakondades toimuvate infopäevade eesmärk on otsingu- ja merepäästealase info- ja õppepäeval anda ülevaade merevalvekeskuse tööst, vabatahtliku merepääste tegevusest ja vabatahtliku merepäästetegevuse alustamisega seotud toimingutest.
Info- ja õppepäev on planeeritud läbi viia kahes osas.
Päeva esimeses osas antakse ülevaade:
• piirivalve funktsionaalsete struktuuriüksuste (piiriturvalisuse talituse, mereturvalisuse valdkonna ja Kuressaare merevalvekeskuse) tööst;
• piirivalve territoriaalsete struktuuriüksuste (Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Haapsalu kordonite) tööst mereturvalisuse valdkonnas;
• Lääne prefektuuri tööpiirkonda jäävate vabatahtlike merepäästjate võimekusest.
Päeva teises osas toimub teoreetiline ja praktiline veeohutuse üldpõhimõtete koolitus. Koolitust viib läbi professionaalne pinnaltpääste-, basseini- ja rannavalve- ning veeohutuskoolitaja Eimar Täht.
Infopäevale on oodatud osalema ka kõik need, kes on huvitatud liituma Eestis tegutsevate vabatahtlike merepäästeorganisatsioonidega või looma ise uusi ühinguid.
Olemasolevate vabatahtlike merepäästeorganisatsioonide esindajad ja liikmed annavad nõu, kuidas toimida ja mida silmas pidada uute ühingute loomisel, milline on vabatahtliku merepäästja töökorraldus, millised on vabatahtliku merepäästja ning mittetulundusühingu hüvitised ja tagatised ning millised on vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded.
Janne Mets
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo
vanempiiriametnik
Meenutame põllumajandusreformi ajalugu
Seoses 20 aasta mõõdumisega maaelus suuri muudatusi kaasa toonud põllumajandusreformi
seaduse vastuvõtmisest alustas Eesti põllumajandusmuuseum kõigi ühismajandite
reformilugude kogumist. Muuseum peab oluliseks reformijate mälestusi, sest
aeg teeb oma töö ja 20 aastaga on veel alles jäänud osalenutel meeles see
keeruline aeg. Väga raske oli aeg kui maad ja varad ühistati, kuid ega see
uuesti ümberjagamine kergem polnud.
Meie vallas püüan koguda reformis osalenute mälestusi ja hinnanguid toimunud
muudatuste kohta maaelus tänaseni välja.
Kes juhtisid reformi läbiviimist?
Mis on saanud tekkinud taludest?
Kuidas
tulid toime Pöide sovhoosist jagunenud ühismajandid?
Meie inimesed on selle poolest olnud tublid, et maad on haritud ja viljapõllud
rõõmustavad silma ohakaväljade asemel.
Ootan kõigi meenutusi Tornimäe raamatukogus või helistage 4521173.
Anu Urmet
Tornimäe raamatukogu juhataja
Dokumendi taotlemiseks on vaja kaasa võtta:
- isikut tõendav dokument;
- värviline foto, mille vanus ei ületa 6 kuud
(suurus 4x5 cm, näo kõrgus 3,5-4 cm,
lastel kuni 11 aastat 2,5-3 cm);
Kohapeal fotot teha ei saa, kuna meil ei ole fotoboksi.
-riigilõivu tasumist tõendav dokument ;
Riigilõivu on võimalik tasuda ka kohapeal sularahas või
panga deebetkaardiga;
Lisadokumendid: (juhul kui need on olemas)
-puuet tõendav dokument;
-eestkostet tõendav dokument;
-välisriigis sõlmitud apostillitud või legaliseeritud abielutunnistus või
sünnitunnistus juhul kui need ei ole kantud rahvastikuregistrisse.
Kes peab samuti kaasas olema?
Passi taotlemiseks lapsele peab alates 6.-st eluaastast ka laps ise kaasas
olema. Me hõivame dokumendi taotlemisel tema sõrmejäljed.
Kuni 14. aastaste laste puhul ei ole allkiri kohustuslik. Kes seda aga
soovivad, siis on seda võimalik anda alates 7-st eluaastast.
Mis dokument maksab ja kuidas on võimalik seda tasuda?
Alates 15.eluaastast kuni pensionieani on vaja tasuda:
ID-kaardi eest 24.28 €
Passi eest: 28.76€
Komplekstaotlus on soodsam:
ID-kaart ja pass koos maksavad 38.34€
Elamisloakaart maksab 30.67€
Elamisloakaart ja pass koos 63.91€
Digi-ID 15.97€
Alla 15-aastased, vanaduspensionärid ja keskmise, raske ning sügava puudega isikutel on vaja maksta:
ID-kaardi ja elamisloakaardi eest 6.39€
Passi eest: 14.38€
Komplekstaotlus:
ID-kaart ja pass koos maksavad 19.17€
Kiirdokumendid on kallimad:
Pass 57.52€
ID-kaart 44.73€
Elamisloakaart kiirkorras 63.91€
Riigilõivu saab meil tasuda sularahas või panga deebetkaardiga.
Dynamic content
Highslide HTML allows the popup size to be recalculated after the content has been changed, either through internal scripts or through external AJAX calls.
This example also has hs.preserveContent set to true. move the popup, then close it and open it again.