Koigi raba õppe-matka rada


Koigi soostiku üldpindala on 3980 ha ja ta on suurim omataoline terves Lääne-Eesti saarestikus. Soos on Õpperadamitmekesine ja huvipakkuv loodus, kus on elupaiga leidnud mitmed loodusharuldused. Soomassiivi rohumaa osas on määratletud 35 taimeliiki. 1/5 osa moodustavad soometsad ja suurema osa võtab enda alla raba, kus turbalasundi paksus on 3-4,5 m.

Raba osas asub ka neli jäänukjärve: Koigi 178 ha, Pikk- 23 ha, Ümar- 10 ha ja Naistejärv. Viimane olevat tekkinud naiste, sealhulgas ka Suure Tõllu naise Pireti pisaraist. Koigi järv aga tekkinud vanarahva arvates kohale, kus Kareda ja Koigi mõisahärra tülitsesid, ning järve põhjas olevat terve mõis. 

Koigi raba on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida-Saaremaal.  Siin esinevad piiratud alal kõik soode liigid, mis muudab selle piirkonna äärmiselt väärtuslikuks objektiks Lääne-Eesti soostumisprotsesside uurimisel. Seetõttu on ehitamisel  looduse õpperada, mis aitab eksponeerida seda ainulaadset ja loodusturistidele huvipakkuvat vaatamisväärsust. Rada on ehitatud metallplaatidest ja paigaldatud on kolm vaatetorni kõrgustega 4, 7  ja 10 m. Kuna rabasse maapealsete masinatega ligi ei saa tuli vaatetornid kohale paigaldada helikopteriga.

Vaatetorn Vaatetornist avanev vaade rabale

Antud piirkond on tähtis ka linnustiku kaitse seisukohalt. Tegemist on suure sookurgede läbirände ja pesitsusalaga. Lisaks sookurele pesitsevad alal veel kühmnokk-luik, soo-loorkull, sarvik-pütt, tuttpütt, luitsnokk, mustviires, lauk, punapea-vart, põldrüüt, rästas-roolind, mudatilder, suur koovitaja jpt.

Koigi rabast on tehtud ka eraldi kodulehekülg.


Pöide vaatamisväärsused