Oti mõis
See on Saaremaa vanim mõis ning tänu sellele on tal väga suur ajalooline ja kultuuriline väärtus. Esimesed ülestähendused mõisa kohta pärinevad 13. sajandist. Mõisa esimeseks omanikuks oli Johan Uexküll van Poyde, kelle 1436. a. alguse saanud dünastia kestis siin ligi 300 aastat. 1725. a. päris mõisa von Aderkasi perekond. Aderkasid jäid mõisa viimasteks omanikeks ning neil on oma koht ka Eesti ajaloos. Oti mõis oli Pöide majandusliku ja kultuurilise elu süda.
Gotthard Emmanuel von Aderkas (1773-1862) oli aktiivne koolivalitsuses ja vaestehoolekandes. Tema õde Augusta Christina (1772-1817) oli abielus Johann Wilhelm Ludvig von Lucega.
Kohaliku
lorilaulu peategelane Waldemarvon Aderkas (1849-1908) suri vanapoisina ning mõisa viimaseks omanikuks sai tema vend Emmanuel Hugo Eugen Ottokar von Aderkas (1859-1921), kes asutas ühe
hoolekandeasutuse, tegeles pimedatega, organiseeris mitmeid filantroopia ja pedagoogikaga seotud suur-foorumeid.
Esimese maailmasõja ajal töötas ta Kuressaares inglise keele õpetajana. Tema tütar Marie Elisabeth von Aderkas (1904-1946) aga töötas pedagoogina Kuressaare Saksa Gümnaasiumis.
Oti mõisaga väga tihedalt seotud saksa kirjanik, luuletajaja publitsist Walter Flex, kes venelaste ja sakslaste vahel peetavas lahingus haavata sai ja 16. oktoobril 1917 Oti mõisas suri. Saksa turistidele pakub selline fakt suurt huvi ja meil on näidata neile tuba, kus walter Flex surivoodil lamas.
Pärast II maailmasõda jäi Oti mõis Vene sõjaväe kätte ning rüüstati üsna põhjalikult. 50-ndatel aastatel, kui oli veel Orissaare
rajoon, tegutses mõisas masina-traktorijaam (MTJ), mis andis tööd 500 inimesele. 1956. Aastal, kui MTJ likvideeriti, sai maja uueks valdajaks EPT Pöide filiaal.
 |
 |
| Oti mõis 1920. aastal | Oti mõis 2003. a. |
Maaparandajad tegutsesid majas ajani, mil põllumajandusministeerium vara erastamiseks müüki pani. Esimene omanik Kanada kodanik ei tulnud aga maksmisega toime ning
nüüdseks on mõisa omanikuks Lõuna-Ameerikas sündinud Henno Parks.
Henno Parks õpetab praegu Tallinnas Concordia Ülikoolis hispaania ja inglise keelt. Kord aastas käib ikka Ameerikas ema vaatamas.
Mõisat ostes võluski Henno Parksi eelkõige mõisa ja kogu selle piirkonna ajalugu.
Tänapäeval majutatakse mõisas mõnikord turiste.
Mõisa park on vabakujuline ja 1,9 ha suurune ning seal kasvavad põhiliselt kodumaised iidsed vahtrad, pärnad, saared, tammed jt. Põõsastest leidub kogumikena lumemarja, punast leedrit, harilikku ebajasmiini, siberi kontpuud jt.