Pöide kirik
Pöidele, muistse Tornimäe sadama ja Kahutsi maalinna lähedusse kujunes ordu alade keskus saartel.
Pöide algkirik ehitati arvatavasti peatselt pärast piiskopliku Valjala kiriku esimese ehitusjärgu valmimist 13.saj. esimesel poolel.
Sajandi teisel
poolel liideti sellele ordu kindlustatud halduskeskus vahetult
kiriku kōrval. Kunagise linnuse olemasolust, mille pōhiosaks oli
nelinurkne kindlustatud vahitorn, annavad nüüd tunnistust vaid maa
alla jäänud varemed kirikust pōjha pool. Pöide algkirik oli ühelööviline
tornita vōlvimata ehitis. Sellest ehitusperioodist on säilinud
vaid osa praeguse kiriku külgseinte alumisest poolest ning hiljem kinnimüüritud ümarkaarne meesteportaal lōunaküljes. Pōhjaküljes asunud naisteportaal lammutati uue, gooti stiilis sissepääsu rajamisel.
XIII ja XIV saj. vahetusel töötas siin ja jutlustas Saksa ordu preestervend Bertram. Viimane olnud “Preestripoeg”, nagu pōlglikult ta kohta laususid piiskopilaagri vaimulikud. See tähendab, et Bertram oli sündinud kiriku poolt keelatud preestriabielust, vōi koguni preestri sohipojana, kel tollal kehtiva kirikuōiguse järgi polnud lubatud tegutseda vaimulikuna.
Pöide praegune kirik olevat ehitatud XIV saj. keskel saarlaste poolt 1343.a. hävitatud Pöide ordulossi varemeile. XIV sajandi teisel veerandil ehitati kirik nii ida kui lääne suunas ühe vōlviku vōrra pikemaks. Torn sai praeguse kuju aga ilmselt alles XVII sajandil.
Ei ole täpselt teada, kas hoone vōlvimine jōuti enne Jüriöö sündmusi lōpetada vōi katkestas ülestōus ehitustööd mōneks ajaks. Küll aga purustasid ülestōusnud pärast kaheksa päeva kestnud piiramist ordulinnuse, kusjuures kroonika andmetel olevat saarlased alistumiskokkulepet murdes kōik linnuses viibinud kividega surnuks visanud. Arvatavasti hävitasid saarlased Pöide varasema kiriku samal ajal. On mōeldav seegi, et too varasem kirik asus Pöide ordulossis ja et loss ise oli midagi kindlustatud kiriku taolist.
Pöide kirik on juba ōige varakult kannatanud tuleōnnetuse all, mis tingisid ümberehitusi. Märkmetest nähtub, et 1554.a. hävitas tuli täielikult siinse pastoraadi ja rikkus ka kirikut. Täiesti oli tules hävinud kiriku torn. Et Pöide juba tollal oli metsavaene, siis pakkus Saare-Lääne tookordne piiskopp Joh. Münchhausen Maasilinna ordufoogtile kiriku restaureerimiseks vajalikke palke ja puid Karja kihelkonna “Paucker Ort” metsadest.
Kihelkonna orduaegse laia ulatuse ja tiheda asustuse tōttu on vōimalik,
et siin keskajal peakiriku kōrval leidus veel kabeleid.
 |
 |
| Pöide kirik 1936. aastal | Kiriku sisevaade |
Pöide kirikus on Saaremaa keskaegsele arhitektuurile omane endassesuletus
ja rangus leidnud äärmusliku väljenduse. Ülimalt massiivne
korpus, kitsad aknad ja vōimas torn loovad pigem kindluse kui kiriku mulje.
Võlvistiku tugisüsteeme, aknaid ja portaale kaunistavad kõrggootika taimemotiivid ning figuurid. Rikkalikult profileeritud peaportaal paikneb tavavastaselt kiriku lōunaküljel (tavaliselt läänes).
Kiriku iseärasuseks on ka eraldi
kooriruumi puudumine. Rikkaliku raiddekooriga on kujundatud Pöide
Otimōisa paruni Otto von Uxkülli dolomiidist vappepitaaf 1666. aastast.
Sisustuses väärib tähelepanu ristimiskivi XIV saj. I poolest.
Ehitis sai kannatada 1940. aasta piksetulekahjus, mil hävis ka kõrge tornikiiver, mida praeguseni pole endisel kujul suudetud taastada.
Seoses kirikuhoone trööstitu olukorraga tuleb seda renoveerida. Meil kõigil on võimalik osaleda ja kaasa aidata rikkaliku ajaloolise ning arhitektuurilise väärtusega Pöide Maarja kiriku taastamisele.
Hansapangas on avatud Pöide Maarja kiriku taastamiseks annetuste konto: a/a 221039772450