PÖIDE VALLA PÕHIMÄÄRUS

KINNITATUD
29. oktoober 2010
määrus nr 19

Pöide valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja  § 22 lg 1 punkti 9 alusel. 

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1 Pöide valla põhimääruse reguleerimisala
(1) Pöide valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, kus sätestatakse:
1) vallavolikogu moodustamise kord, vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja valitsuse pädevus;
3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

§ 2 Valla kohalik omavalitsus
(1)  Valla kohalik omavalitsus on Põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada  ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.
(2)  Vald on riigi territooriumi haldusjaotusel põhinev, seaduste ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega haldusüksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse omavalitsuslikku haldamist.
(3) Valla administratiivkeskuse asukoht ja aadress on Tornimäe küla (94501) Pöide vald Saare maakond.
(4) Vald teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

§ 3 Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted
(1) Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4 Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused
(1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Põhiseadusest, seadustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest Vabariigi valitsuse ja valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.
(2) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juuriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.
(3) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 5 Valla omavalitsusorganid
(1) Valla omavalitsuse esinduskoguks on Pöide vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Valla omavalitsuse täitevorganiks on Pöide vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.

§ 6 Valla omavalitsusüksuse ülesanded
(1) Korraldada vallas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, avalikku korda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadustega antud kellegi teise täita.
(2) Korraldada vallas lasteaia, kooli, raamatukogude, rahvamaja, spordibaaside, sotsiaal- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab  
omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on talle pandud teiste seadustega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Omavalitsusüksus täidab riiklike kohustusi:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike 1. punkti  alusel omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(6) Valla pädevusse kuuluvate ülesannete realiseerimine tagatakse valla arengukava ja eelarve
kujundamisega ning maksusüsteemi rakendamisega seadusega määratud ulatuses ja
korras.   

§ 7 Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega
(1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel
ning lepingutel.
(2) Volikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajad ning Pärnu
Maakohtusse rahvakohtunikukandidaadid seaduses sätestatud korras.
(3) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende
täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

§ 8 Valla suhted teiste omavalitsusüksustega
(1) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsustega.
(2) Pöide vallal on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja   
muid ühendusi.
1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõttel.    

 

2. peatükk
VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE

§ 9 Valla sümbolid
(1) Valla sümbolid on hümn, lipp ja vapp. Lipu ja vapi näidised asuvad vallakantseleis.
(2) Lipu ja vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 03. oktoobril 1995. a.
(3) Valla lippu ja vappi kasutatakse käesoleva põhimääruse § 11 sätetele.
(4) Valla hümni sõnade ja muusika autor on Matti Laiho. Hümni sõnad on avalikustatud valla kodulehel ja hümni kasutatakse valla sisestel üritustel.

§ 9¹ Valla ajaloolised tähtpäevad
(1) Pöide valla taasasutamise tähtpäeva tähistatakse iga aasta septembrikuus valla päevade korraldamisega.

 § 10 Valla vapi ja lipu kirjeldus
(1) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105x105 cm.
(2) Valla vapi kuldsel kilbil on sinine müürihambuline päis ja sinine liiliakujuliste otstega kreeka rist. Müürihambuline kilbijaotus tähistab nii Pöide maalinna kui ka ordulinnust. Liiliarist märgib XIII saj. II veerandist pärinevat Maarjale pühitsetud Pöide kirikut. Risti põhitüüp, kreeka rist viitab Pöide vallas hiljem domineerivaks saanud apostellikule usutunnustele.
(3) Vapil on kaks kuju: tavaline vapp kilbiga ja kilbita.
(4) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbiga vapp ja äärel asutuse nimetus. 
1) Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,5 cm ja allasutuste pitsatite läbimõõt on 3,0 cm.

§ 11 Valla lipu ja vapi kasutamise kord
(1) Valla lipu kasutamise kord:

1. valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoonel ja see võib olla heisatud ööpäevaringselt;

2.  valla lippu võivad heisata kõik valla hallatavad asutused, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid oma hoonetel ja kodanikud eramajadel peasissekäigu juures või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti riigipühadel ning tähtpäevadel (riigilipu heiskamise päevadel), valla tähtpäevadel ja perekondlikel pidupäevadel ja muudel valla avalikel üritustel. Lipu heiskamiseks muude sündmuste puhul või kasutamiseks avalikel üritustel annab sellekohase loa vallavalitsus;
3. lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga;
4. heisatav lipp peab vastama kinnitatud kirjeldusele, olema puhas ja terve;
5. lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest;
6. heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv vähemalt kolme meetri kõrgusele maapinnast;
7. lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00;
8. valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti;
9. valla lippu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Kui valla  lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul;
10. kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade  ja valdade-linnade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras. Valla lipp asetseb vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele;
11. kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp hävitatakse sündsal viisil;
12. valla lipu alusel vimplite valmistamine ja müük võib toimuda ainult vallavalitsusega sõlmitud sellekohase lepingu alusel.

(2) Valla vapi kasutamise kord:

1. valla vapi kujutist kasutavad volikogu ja vallavalitsus oma dokumendiplankidel ja pitsatitel, mis on hoiul vallasekretäri käes;
2. värvides ja värvideta valla vapi kujutise kasutamine valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel, samuti trükistel, suveniiridel, embleemidel, siltidel ning vallaametnike ja  volikogu liikmete visiitkaartidel kujunduselemendina kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega;
3. valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstus- ja käsitöötoodete valmistamisel müügiks toimub ainult vallavalitsusega sõlmitud sellekohase lepingu alusel;
4. reguleerimata juhtudel võib vallavalitsus sõlmida lepinguid valla sümboolika kasutamiseks.

 

§ 12 Valla tunnustusavaldused
(1) Vald avaldab tunnustust valla teeneteplaadi teenete(au)märgi, au- või tänukirja andmisega.
(2) Valla teeneteplaat ja teenete(au)märk antakse füüsilisele isikule vallale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu.
(3) Valla aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud valla korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.
(4) Valla tänukirjaga tänatakse:
1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid   tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid,
saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas –   nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul;
2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende  juubelitähtpäevade puhul;
3) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi – ühekordse silmapaistva saavutuse eest kohaliku probleemi lahendamisel või kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritusi, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele;
4) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

 

3. peatükk
PÖIDE VALLA  ELANIK

§ 13 Vallaelaniku mõiste ja valimisõigus
(1) Valla elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pöide vallas.
(2) Muudel  isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused
kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(3) Vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Põhiseadusele ja teistele
seadustele.
(4) Volikogul on õigus korraldada valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike küsitlusi.
(5) Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 14 Külavanem
(1) Külavanem esindab külaelanike huve valla omavalitsusorganites ning juhib küla kogukondlikku tegevust. 
(2) Külavanem valitakse küla(de) koosolekul lihthäälteenamusega.
(3) Külavanema statuudi võtab vastu volikogu.

4. peatükk
VALLAVOLIKOGU

§ 15  Volikogu ja volikogu liige
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS)  alusel.
(2) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
(3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(4) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seadustes (KOVVS ja KOKS) 
sätestatud alustel ja korras.
(5) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu
ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt   
kehtestatud määras ja korras.
(6) Volikogu liikme lähetusse saatmise otsustab volikogu esimees või aseesimees. Lähetus vormistatakse käskkirjaga.
(7) Volikogu liikmel on õigus seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale ja määratavale ametikohale.
(8) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid.
(9) Volikogu liikmel on õigus kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu.
(10) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud ja kinnitatud ametiisikutele.
(11) Volikogu liige on kohustatud esitama oma majandushuvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel ja korras.
(12) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatule.
(13) Volikogu liige teatab enesetaandamisest enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust.
Selles punktis ta sõna ei võta, ega osale hääletamises. Enesetaandamise korral lahkub volikogu liige volikogu istungiruumist. Enesetaandamine fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(14) Volikogu liikme volituse lõpevad ennetähtaegselt seaduse sätestatud (KOKS § 18) juhtudel. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta KOKS-is sätestatud alusel ja korras.
(15) Volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või muudel seadusega sätestatud (KOKS § 19) juhtudel tema volitused peatuvad. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta KOKS-is sätestatud alusel ja korras.

§ 16 Volikogu pädevus
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega (KOKS § 22).
(2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud küsimustele ka teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

§ 17 Volikogu struktuur
(1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.
(2) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja tegevuskavad ja esitab need volikogule kinnitamiseks;
3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4) esitab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude kohta;
5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
6) teeb ettepanekuid istungil arutusele tulevate küsimuste kohta;
7) vastab volikogu poolt edastatud avaldustele ja ettepanekutele, mis kuuluvad antud  komisjoni pädevusse;
8) arutab valla elaniku(ke) poolt esitatud probleemi või küsimust ja esitab omapoolsed ettepanekud.
(3) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
1) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video-salvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.
(4) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek.

§ 18 Volikogu õigusaktide algatamise õigus
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) vallavalitsusel;
2) vallavanemal;
3) volikogu komisjonil;
4) vähemalt ühel protsendil, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul seaduses sätestatud korras;
5) volikogu liikmel;
6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
7) külavanemate kogul.
(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu   koostamise.

 

5. peatükk
VOLIKOGU REGLEMENT (TÖÖKORD)

§ 19 Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu  poolt antud pädevusele;
3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
5) allkirjastab volikogu istungi protokolli;
6) teeb ettepanekuid volikogu töötasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule;
7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid;
8) suunab ja jälgib volikogule esitatud arupärimiste, avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist ja vastamist;
9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise  kontrolli;
10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud  korras;
11) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist, suunates neid lahendamiseks komisjonidesse.
(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema  äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

§ 20 Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(2) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisuvolituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus.
(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end; 
5) pärast nimekirja sulgemist on volikogu liikmel õigus esitada kandidaadile üks küsimus;
6) pärast nimekirja sulgemist ja küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja  vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele ja hääletuse läbiviimiseks;
7) hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras;
8) kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, viiakse valimised läbi ühe kandidaadiga.
(4)Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(5)Volikogu esimehe ja aseesimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.
(6) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla vapipitsatiga varustatud  hääletussedelid.
(7) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed iga kandidaadi nime järele kas sõna  “poolt” või sõna “vastu” ning seejärel paneb valimiskomisjoni liige hääletussedeli tühjale küljele valla vapipitsati jäljendi ja volikogu liige laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti
(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
1) pole märgistatud ühtegi kandidaadi nime;
2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada;
3) kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see  sedel rikutuks ja arvesse ei võeta;
4) kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille  kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.
(9) Valimistulemuste kindlakstegemine:
1) häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist;
2) hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla komisjoniliikmed;  
3) valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse;
4) volikogu esimehe valimistulemused tehakse kindlaks  valimiskomisjoni otsusega, häältelugemisprotokolli alusel ning otsus jõustub allakirjutamisest;
5) volikogu aseesimehe valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega, häältelugemisprotokolli alusel. Otsus jõustub teatavakstegemisest..
(10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(11) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(12) Kui kaks või enam kandidaati saavad võrdsel hulgal hääli, viiakse läbi kordushääletamine.
(13) Volikogu esimehe volituste peatamisel või lõpetamisel korraldab uue volikogu esimehe valimised volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva § sätete alusel,
1) volikogu esimehe valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega, häältelugemisprotokolli alusel. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

§ 21 Volikogu komisjonide moodustamine
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone.
(2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.
(3) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse  või situatsiooni lahendamiseks.

§ 22 Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. Valimised viiakse läbi käesoleva põhimääruse 20.paragrahvi alusel (v a 5.lõige, 9 lõike punktid 4 ja 5 ning13 lõige).
(2)  Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatud  kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

§ 23 Komisjonide koosseis
(1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab volikogu, komisjoni esimehe esildisel nimekirjana, avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
1) Alalise ja ajutise komisjoni liikmete valimise eelduseks on liikme nõusolek. Kui  komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi valimiste juures, peab olema nõusolek kirjalik.
(2) Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget (v a revisjonikomisjon).
(3) Vähemalt ühe komisjoniliikme kohta teeb esildise vallavalitsus.
(4) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad ja teisi vallaelanikke. Igal volikogu liikmel on õigus/kohustus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.
(5) Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.
(6) Komisjoni koosseisust väljaarvamise ettepaneku teeb volikogule komisjoni esimees komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud põhjuseta vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(7) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesoleva põhimääruse 22. paragrahvile.
(8) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.

§ 24 Komisjoni liikme õigused ja kohustused
(1) Esitada ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta volikogu istungite vahelisel ajal kirjalikult volikogu esimehe või aseesimehe kaudu, koos omapoolsete dokumentide eelnõuga või ilma.
(2) Teha märkusi töökorra rikkumise kohta ja taotlusi töökorra tõlgendamiseks.
(3) Esitada küsimusi ja järelpärimisi kas suuliselt või kirjalikult volikogu dokumentide eelnõude kohta komisjoni esimehe kaudu.
(4) Tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi.
(5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

§ 25 Komisjoni pädevus
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
1) volikogu õigusaktide eelnõud;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
3) isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud  materjalid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 26 Volikogu komisjoni töökord
(1) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees.
(2) Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.
(4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Protokoll koostatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.
(7) Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(8) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.
1) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(9) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

§ 27 Asjade menetlemine komisjonis
(1) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees,   vallavalitsus ja vallavanem.
(2) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe poolt määratud tähtajal.
(3) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.
(4) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(5) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.
(6) Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul.
(7) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.

§ 28 Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab põhimääruse 22. paragrahvis sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.
(2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
3) valla vara kasutamise sihipärasust;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(3) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu  asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või valla hallatava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.
(6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule.
(7) Revisjonikomisjoni akt peab vastama revisjonikomisjoni põhimääruse sätetele.
(8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas oma tegevuse kohta volikogu istungil.

§ 29 Volikogu kokkukutsumine ja päevakord
(1) Volikogu kokkukutsumine ja küsimuste arutelu volikogus toimub seaduse  (KOKS) alusel.
(2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, väljaarvatud juulis ja augustis, kui volikogu ei otsusta teisiti.
1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise istungi kokku  vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul, nende tõstatatud  ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks, nädala  jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist.
2) Kutse volikogu korralise istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli päeva enne istungi algust. Volikogu istungi kutse ja materjalid edastatakse liikmetele elektronpostiga ning avaldatakse valla veebilehel. Volikogu liikme soovil edastatakse talle kutse ja istungi materjalid paberkandjal.
3) Kui istungile on otsustatud kutsuda ka teisi isikuid, saadetakse neile teade elektroonilise postiaadressile või isiku poolt antud postiaadressile, näidates ära päevakorrapunkti, mille arutamise juurde teda kutsutakse  ja vajadusel ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.
(3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra  kinnitamiseni:
1) volikogu liikmed;
2) vallavanem, vallasekretär ja valitsuse liikmed;
3) revisjonikomisjon ja teised komisjonid;
4) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või volikogu esimehe kaudu.
(4) Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse 31. paragrahvile.
(5) Volikogu istungi päevakorra koostab laekunud materjalide alusel volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, arvestades valitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid.
(6) Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorra projektis toodud eelnõude arutamise järjekorda võib muuta üksnes eelnõu algatajate, valitsuse ja vastavate komisjonide nõusolekul.
(7) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu.
(8) Volikogu liige teatab (võimalusel) volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse.

§ 30 Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
1) Volikogu liige annab allkirja osavõtu lehele, mis lisatakse volikogu istungi protokollile.
2) Volikogu liikme hilinemine või lahkumine fikseeritakse osavõtu lehel ja istungi protokollis.
(2) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Volikogu istungi juhataja:
1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu;
2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist;
3) korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
4) sõnavõtjate poolt sobimatute väljendite kasutamisel, nõuab neilt väljendite parandamist  või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu;
5) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel;
6) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;
7) kuulutab volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise sõnadega “istung on lõppenud”.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, sõnavõttudest, küsimustest ning nendele vastamisest.
(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul;
2) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
3) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
4) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis
5) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
6) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku  kontrolli;
7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise korral;
8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
9) sõnavõttude lõpetamine otsustatakse pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega;
10) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
11) volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälte- enamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe peale selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära eelnõu algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu protokolliline otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta);
(5) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtemoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust.
(6) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. KOKS § 21  lg 1 punktides 2,4,6-10,14,15,18,24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud küsimustes on õigusaktide vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(7) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.
(8) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(9) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks.
(10) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(11) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta ning antakse eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise aja kohta.
(12) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi:
1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;
2) teadete edasiandmist;
3) töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;
4) ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks.
(13) Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
Volikogu istungil tehakse 10. minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures   vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

§ 31 Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused
(2) Protokoll koos juurde kuuluvate dokumentidega peavad vastama Pöide valla kantselei asjaajamiskorras sätestatud nõuetele.
(3) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada istungi protokolli koostamiseks kõiki tehnilisi vahendeid(raadio, audio-video, elektroonilist jne tehnikat). Volikogu istungit võivad kõik istungile lubatud isikud salvestada (filmida jmt) volikogu istungil osalevate volikogu liikmete enamuse nõusolekul. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud, v a istungi protokollija poolt. Volikogu istungi käigu salvestust säilitatakse vallakantseleis 30 päeva, arvates volikogu istungi toimumise järgnevast päevast.
(4) Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse vallakantselei arhiiviruumis.
(5) Istungi protokoll on kättesaadav hiljemalt kümnendaks päevaks pärast volikogu istungit valla veebilehel aadressil http://www.poidevald.ee.
1) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 32 Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded
(1) Õigusakte esitavad ja valmistavad ette istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallakantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena.
(4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 5 tööpäeva enne istungi algust.
1) vallasekretär kooskõlastab õigusakti eelnõu enne volikogule esitamist ning teeb vajadusel ettepanekud redaktsiooniliseks muutmiseks.
(5) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus;
5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.
(7) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.
(8) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.
(9) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu järgmisele lugemisele saatmise korral teatab volikogu eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
(10) Täiendavate muudatuste ja paranduste sissehääletamise korral istungi käigus võetakse määrus või otsus vastu volikogu järgmisel istungil
(11) Kui volikogu otsustab esitada eelnõu kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras, ilma eelneva aruteluta. Arutelu uuendatakse, kui enne istungi algust on volikogu liige või vallavalitsus teinud kirjaliku ettepaneku eelnõud muuta või täiendada.
(12) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad:
1) valla eelarvet;
2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
3) valla arengukava;
4) vallale varaliste kohustuste võtmist;
5) kohalike maksude kehtestamist.
6) üldplaneeringut.
(13) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 

6. peatükk
VALLAVALITSUSE MOODUSTAMISE KORD JA VALLAVALITSUSE PÄDEVUS

§ 33 Vallavalitsus ja selle koosseis
(1) Vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitab volikogu.
(2) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.
(3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
(4) Volitused saab vallavalitsus volikogu poolt ametisse nimetamise päevast.
(5) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

§ 34 Nõuded vallavanema kandidaadile
(1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes oma tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma vallavanema ülesandeid.
(2) Vallavanemal peab olema:
1) vähemalt kõrgharidus;
2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel   ametialase sõnavara valdamisega;
3) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel;
4) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime

§ 35 Vallavanema valimine
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.
(2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast  nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(6)Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed iga kandidaadi nime järele kas sõna “poolt” või sõna “vastu” ning laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
(7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(8) Häältelugemiskomisjoni protokolli alusel võtab volikogu vastu otsuse vallavanema valimise kohta.
(9) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(11) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(12) Kui kaks või enam kandidaati saavad võrdsel hulgal hääli, viiakse läbi kordushääletamine.

§ 36 Vallavanema pädevus
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid
(2) Vallavanem:
1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning  volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
(3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt määratud vallavalitsuse liige.

§ 37 Vallavanema volituste lõppemine
(1) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumise korral;
2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
5) tema surma korral.
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi 3. ja  4. punktides nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast.
(4) Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

§ 38 Vallavalitsuse moodustamine/kinnitamine
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.
(2) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja.
(3) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. Vallavanem võib esitada vallavalitsuse liikme kandidaadiks ka ametniku, kes on teenistuses mõnes muus ametiasutuses.
(4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(5) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja märgib hääletussedelile vallavalitsuse kogu koosseisu kohta poolt või vastu.
(6) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(7) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.
(8) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(9) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(10) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema esildisel nimekirja avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Hääletamistulemus vormistatakse volikogu õigusaktiga.
(11) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(12) Vallavalitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust.
(13) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 39 Valitsuseliikme volituste lõppemine
(1) Valitsuseliikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumisel;
2) vallavanema tagasiastumisel;
3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
6) tema surma korral;
7) vallavalitsuse tagasiastumisel.
(2) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu.
(3) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist.
(4) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.
(5) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena.

§ 40 Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seadustega, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.
(3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.
(4) Vallavalitsus võib seadustes ja nende alusel antud õigusaktides ning volikogu poolt delegeeritud ülesannete täitmist delegeerida korralduse alusel vallavalitsuse teenistujale.
(5) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

 

7. peatükk
VALLAVALITSUSE TÖÖ KORRALDAMINE (TÖÖKORD)

§ 41 Vallavalitsuse komisjonid
(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi komisjone. Komisjonile suunab materjale läbivaatamiseks vallavalitsus.
(2) Komisjoni koosseisu kinnitab ja esimehe nimetab vallavalitsus.
(3) Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kaasata komisjoni töösse isikuid kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
(5) Komisjoni otsustused on vallavalitsusele soovituslikud.
(6) Komisjoni seisukohad ja ettepanekud protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud seisukohad ja ettepanekud, hääletamistulemused, kui küsimusi otsustati hääletamise teel ning komisjoni liikmete eriarvamused.
(7) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhimõtetele. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija, kes vastutavad protokolli õigsuse eest.
(8) Kui vallavalitsuse ametnikule tehakse kohustuslikuks osalemine vallavalitsuse komisjoni töös väljaspool tööaega hüvitatakse neile seal osalemine vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 42 Vallavalitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 2 korda kuus, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungi kokkukutsumiseks eraldi kutseid välja ei saadeta.
(2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema poolt määratud vallavalitsuse liige.
(4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendajat.
(5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.
(6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.
(7) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.
(8) Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär, kes ei kuulu vallavalitsuse koosseisu
(9) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.
(10) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
(11) Vallavalitsuse liige ei osale küsimuse arutelus ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on aktsionärid, osanikud või juhtkonna liikmed.
(12) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavalitsuse liikmele teha ka teine vallavalitsuse liige ja/või vallasekretär, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud asjaoludest ja kui vallavalitsuse liige, kes peaks enesetaanduse tegema on jätnud enesetaandamise tegemata.
(13) Enesetaandamisest teatab vallavalitsuse liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises.
(14) Enesetaandamine fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem.
(15) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem, vallasekretär või vallavanema poolt volitatud isikud.

 § 43 Vallavalitsuse istungi protokoll
(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused
(2) Protokoll koos juurde kuuluvate dokumentidega peavad vastama Pöide valla kantselei asjaajamiskorras sätestatud nõuetele.
(3) Vallavalitsuse liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.
(4) Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse kantselei arhiiviruumis.

§ 44 Vallavalitsuse õigusaktile esitatavad nõuded
(1) Vallavalitsuse õigusakti preambulas tuleb märkida seaduse ja valla vastava õigusakti (selle olemasolul) säte, mille alusel õigusakt antakse.
(2) Õigusaktile, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/ kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg.
(3) Õigusakti ärakiri(jad) saadetakse vallakantselei poolt täitjale ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastatakse allkirja vastu.
(4) Ei avalikustata korraldusi, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks.

 

8. peatükk
VALLA ARENGUKAVA JA MAJANDUSTEGEVUS

§ 45 Valla arengukava
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Kõik seaduste alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.
(6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla veebilehel.
(7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(8) Arengukava on aluseks:
1) vallaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele,  
sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

§ 46 Arengukava koostamine
(1) Vallavalitsus valmistab ette ja esitab volikogule arengukava eelnõu.
(2) Arengukava eelnõu avalikustatakse vallakantseleis, raamatukogudes ja valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus.
(3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.
(4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.septembriks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ette nähtud korras.

§ 47 Majandustegevus
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitab volikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

 

9. peatükk
EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA SELLE TÄITMISE ARUANDE LÄBIVAATAMISE JA KINNITAMISE NING AVALIKUSTAMISE KORD

§ 48 Valla eelarve
(1) Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimis-tehingutest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.
(2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava.
(3) Eelarve eelnõu koostamisel juhindutakse Riigieelarve seadusest, Valla- ja linnaeelarve seadusest, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest.

§ 49 Eelarve tulud ja kulud
(1) Eelarve tulud on:
1) laekumised maksudest;
2) laekumised kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas lõivud;
3) laekumised materiaalse ja immateriaalse vara müügist
4) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;
5) muud laekumised sealhulgas trahvid.
(2) Eelarve kulud on:
1) personalikulud;
2) majandamiskulud;
3) subsiidiumid ettevõtlusele;
4) sotsiaaltoetused
5) eraldised mitteresidentidele
6) eraldised muule valitsussektorile
7) muud eraldised
8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine
9) intressid ja kohustistasud
10) muud kulud.
(3) Laenude ja kapitalirentide võtmine
1) laene ja kapitalirente võib võtta tingimusel, et kohustuste ja -intresside jäägi osa ei ületa 60% selleks eelarveaastaks kinnitatud tuludest, millest on maha arvatud laenud ja riigi poolt antavad sihtotstarbelised summad. Tagasimakstavate kohustuste summa ei   ületa ühelgi eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud ja   riigi poolt antavad sihtotstarbelised eraldised.
2) käesoleva paragrahvi 3. lõike 1. punkti piirangud ei kehti välisabi sildfinantseerimiseks  võetavatele laenudele.
3) laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi.
4) eelarve jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarve aasta lõpuks.
5) laenu võetakse, kapitalrenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks.
(4) Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse:
1) eelarve aasta alguses olevate rahaliste vahendite jääkide arvel;
2) rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest.
(5) Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise kehtestab rahandusminister oma määrusega. 

§ 50 Eelarve koostamine
(1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus alaeelarvete projektide alusel.
(2) Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad koostajad:
1) tagama kehtivatest seadustest kinnipidamise;
2) lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides kulude vajaduseta lülitamist alaeelarvete projektidesse.
3) esitama alaeelarve projekti vallavalitsusele hiljemalt 01. novembriks.
(3) Alaeelarvete eelnõude läbivaatamisel ja eelarve eelnõu koostamisel kontrollib eelarvega tegelev komisjon (edaspidi komisjon) eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele ning hindab  kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist.
(4) Eelnõu esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajaks või kindlaksmääratud kujul koostab alaeelarve eelnõu valla asutusele valla raamatupidamine eelmiste aastate andmete põhjal.

§ 51 Eelarve esitamine ning läbivaatamine volikogus
(1) Vallavalitsus esitab asutuste alaeelarvete koondi ning seletuskirja koos jooksva aasta loodetava tuluga komisjonile seisukoha võtmiseks.
(2) Komisjoni seisukohta arvesse võttes esitab vallavalitsus eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogule enne eelarveaasta algust.
(3) Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta ning andmed ületulevate (enne eelseisva eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste, projektide ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi.
(4) Volikogu vaatab eelarve eelnõu läbi ja 15 päeva jooksul esitab komisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud.
(5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega vallavalitsusele ja komisjonile.
(6) Muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt volikogu poolt määratud tähtajaks eelarve esimese ja teise lugemise vahel vallavalitsusele ning komisjonile. Komisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanekud hääletatakse esitaja nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa enam muudatusettepanekuid esitada.
(7) Vallavalitsus koos komisjoniga valmistab ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks, arvestades teisel lugemisel tehtud muudatustega.

§ 52 Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine
(1) Eelarve võtab vastu vallavolikogu seaduses sätestatud korras.
(2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(3) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud
kulutustest.
(4) Kui volikogu pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks, on volikogu tegutsemisvõimetu.
(5) Volikogu kinnitab eelarve kulud tegevusalade ja kahekohaliste kululiikide lõikes.
(6) Nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist teatab vallavalitsus valla asutustele neile kinnitatud kulude mahu ning informeerib valitsuse või volikogu poolt tagasilükatud taotlustest või tehtud muudatustest alaeelarvete eelnõudes.
(7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud tulud liidetakse järgmise aasta valla eelarvesse.
(8) Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastutava asutuse juht otsest vastutust.

 

§ 53 Eelarve täitmine
(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.
(2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves määratud kulude kasutamine. Eelarveaasta lõpuks laekumata tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad.
(3) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud kulusid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks.
(4) Reservfondi moodustamiseks määratakse kuni 1% planeeritud eelarve tuludest.
(5) Reservfond moodustub planeeritud eelarveliste tulude täitumisel.
(6) Eelarveliste tulude alalaekumise korral jääb reservfond moodustamata.
(7) Reservfondi kasutatakse eelarves ettenägemata ja edasilükkamatute kulude katteks vallavalitsusele esitatud taotluse alusel. Vallavalitsuse positiivse otsuse korral esitatakse eelarve muudatusettepanek vallavolikogule. Eitava otsuse korral esitab taotleja uue põhjendatud taotluse komisjonile seisukohavõtuks.
(8) Kassatagavara käsutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.

§ 54 Eelarve muutmine ja lisaeelarve
(1) Eelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta vaid eelarve muutmise teel volikogu määrusega.
(2) Kulude tegemiseks, mida eelarves ei ole ette määratud või mille tegemiseks määratud vahendeid ei jätku, võib valitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti.
(3) Lisaeelarve eelnõule lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal. Lisatakse veel andmed vahendite kasutamise kohta, mille kasutamist taotletakse, ja andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.
(4) Lisaeelarve koostamise aluseks võib olla ka üleplaaniliste tulude laekumine, täiendavate finantseeringute saamine.
(5) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samadel alustel kui eelarve vastuvõtmine.

§ 55 Eelarve täitmise kontroll
(1) Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruande koos majandusaasta aruandega, koostab vallavalitsus.
(2) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude ja kulude vastavust eelarvele.
(3) Vallavalitsuse esitatud ja revisjonikomisjoni poolt läbivaadatud majandusaasta aruande, mille koosseisus on eelarve täitmise aruanne kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks.

§ 56 Eelarve avalikustamine
(1) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras.

 

 

10. peatükk
KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED

§ 57  Kohalikud maksud
(1) Vallavolikogul on õigus kohalike maksude seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.
(2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.
(3) Maksumäärus jõustub ning avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vallavalitsus edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu- ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse valla veebilehel.
(4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma asutuste kaudu.
(5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.
(6) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses.
  
§ 58 Koormise mõiste, kehtestamine ja täitmise kontroll
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks.
(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.
(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.
(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.
(5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.
(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.
(7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.
(8) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

 

11. peatükk
VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE

§ 59 Valla esindusfunktsiooni täitmine
(1) Valda esindavad volikogu esimees, volikogu aseesimees, vallavanem ja valitsuse liikmed.

§ 60  Valla esindamine kohtus
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuste või valla hallatavate asutuste kaudu.
(2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada:
1) seadusjärgse esindajana vallavanem;
2) vallavanema poolt volitatud isik;
3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik;
4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

§ 61 Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.
(2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.

§ 62 Lepingute sõlmimine
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla:
1) volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik volikogu otsusega antud volituse alusel;
2) vallavanem või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik valitsuse korraldusega antud volituse alusel.
(2) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(3) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.
(4) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

 

12. peatükk
OMAVALITSUSTEENISTUS JA VALLA AMETIASUTUSTE MOODUSTAMISE KORD

§ 63  Ametiasutus
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhivad vastavalt vallavanem.
(2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Pöide valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab/määrab volikogu
(3) Valla ametiasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(4) Vallavalitsuse (asutuse) struktuuri töökorraldus on täpsemalt reguleeritud asutuse sisekorraeeskirjaga, mis kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.
Töökord peab sisaldama vähemalt järgmisi punkte:
1) tööaja algus ja lõpp;
2) puhkamiseks ja einestamiseks antavad vaheajad ja tööpäevasisesed üldised vaheajad;
3) palga maksmise aeg ja koht;
4) töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised;
5) üldised käitumiseeskirjad ametiasutuses;
6) töölt ja teenistusest puudumisest teatamise kord.
(5) Töökord tehakse vallakantselei poolt teatavaks kõigile teenistujatele ja töötajatele allkirja vastu.
(6) Teenistusse ja tööle võtmisel tutvustab vallakantselei ametnik teenistujale või töötajale töökorda, mille kohta teenistujalt või töötajalt võetakse allkiri.

§ 64 Vallavalitsuse hallatavad asutused
(1) Haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest, on vallavalitsuse hallatavad asutused, mis ei ole juriidilised isikud.
(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning selle põhimääruse kinnitamise ja muutmise otsustab volikogu.
(3) Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(4) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus avaliku konkursi alusel.
(5) Vallavalitsuse hallatavate asutuste struktuuri, töötajate koosseisud kinnitab volikogu.
(6) Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärad kinnitab volikogu.
(7) Vallavalitsuse hallatavates asutustes töötamist ei loeta avalikuks teenistuseks ja nende asutuste töötajad võetakse tööle töölepingu alusel.
(8) vallavalitsuse  hallatavate asutuste arengukavad kinnitab ja muudab volikogu.

§ 65 Vallasekretär ja vallakantselei
(1) Vallasekretär on vallakantselei juht.
(2) Vallasekretär täidab talle seaduste alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.
(3) Vallasekretäri ülesanded on:
1) koguda kokku volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõud ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta;
2) informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;
3) taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
4) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;
5) tagada valla õigusaktide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine;
6) osaleda valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldada istungite protokollimist;
7) esindada valda kohtus või volitada selleks teisi isikuid;
8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
(4)  Vallakantselei ülesanded on:
1) tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine;
2) tagada valla õigusaktide avalikustamine ning õigustloovate aktide ärakirjade saatmine õiguskantsleri kantseleisse;
3) tagada valla õigusaktide väljavõtete ja koopiate edastamine;
4) vastutada posti vastuvõtmise, registreerimise, edastamise ja säilitamise eest;
5) vastutada volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse teostamise eest;
6) väljastada õiendeid ja tõendeid;
7) vormistada rahvastikuregistrialaseid toiminguid;
8) vormistada perekonnaseisualased dokumendid;
9) teostada notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuses:
10) vastutada personalitöö eest;
11) volikogu esimehe, vallavanema seaduslike korralduste täitmine;
12) asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine.
(5) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon
(6) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi  3. lõikes sätestatud tingimustele.

§ 66 Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.
(2) Teenistusliku järelevalve teostamiseks valib volikogu revisjonikomisjoni, vastavalt käesoleva põhimääruse 21. paragrahvile ja mille pädevus on sätestatud seadusega (KOKS)  ja mis teostab kontorolli vastavalt käesoleva põhimääruse 28.paragrahvile

§ 67 Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid
(1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad Avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused.
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel,
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.
(3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuvate valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.
(4) Käesoleva paragrahvi 3.lõikes sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks.
(5) Omavalitsusteenistuja vabastamisel teenistusest ametniku algatusel võib ametiasutuse juhi otsusel maksta talle hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutustes vähemalt viimased viis aastat.
(6) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutustes vähemalt viimased kümme aastat.
(7) Omavalitsusteenistuja teenistuse lõppemisel seoses surmaga makstakse teenistuja lähedastele (abikaasa, lapsed) toetust teenistuja kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele, juhul, kui teenistuja on valla teenistuses olnud vähemalt viimased kolm aastat.
(8) Ametikoha koondamisel makstakse teenistusest lahkuvale teenistujale hüvitist olenevalt teenistusaja kestusest:
1) alla 3 aasta kestnud teenistusaja korral 2 kuu ametipalk
2) 3-5 aastase teenistuse korral 3 kuu ametipalk
3) 5-10 aastase teenistuse korral 5 kuu ametipalk
4) üle 10 aastase teenistuse korral 10 kuu ametipalk.

 

13. peatükk
VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE

§ 68 Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määruseid.
(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja vallavalitsuse töökorra sätetega
(4) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud Pöide vallakantselei asjaajamise korras.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri istungi toimumise päeval.
(6) Vallakantselei korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele.
 
§ 69 Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu määrused kättesaadavad valla raamatukogudes ja valla veebilehel aadressil http://www.poidevald.ee
(2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks   elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

§ 70 Vallavalitsuse õigusakti avalikustamine ja jõustumine
(1) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse määrused kättesaadavad valla veebilehel aadressil http://www.poidevald.ee.
(2) Vallavalitsuse korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.
(3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.
(4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(5) Valitsuse määrused avalikustatakse väljapanekuga vallamajas asuval infotahvlil hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ning tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes, valla veebilehel aadressil http://www.poidevald.ee hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast valitsuse istungit
(6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks.

§ 71 Seaduste ja õigusaktide täitmise kontroll
(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.
(2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või suuliselt volikogu istungil.
(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

§ 72 Arupärimise esitamine ja vastamine
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud ja kinnitatud ametnikele.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis.
(3) Arupärimisele vastamise viisideks on:
1) suuline vastus volikogu istungil;
2) kirjalik vastus.
(4) Kirjalikult tuleb arupärimisele vastata 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale.
(5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda.
(6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

 

14. peatükk
VÄLISSUHTED

§ 73  Välissuhted
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.
(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
(3) Vallavalitsus:
1) korraldab käesoleva paragrahvi 2.lõikes  nimetatud lepingute täitmist;
2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.
(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi 2.lõikes  nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.

15. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 74  Põhimääruse kinnitamine ja muutmine
(1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 75 Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Pöide vallavolikogu 22.märtsi 2007 määrus nr 9 „Pöide valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine”.
(2) Tunnistada kehtetuks Pöide vallavolikogu 22.märtsi 2007.a määruse nr 9 „Pöide valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine” täiendamine.

§ 76 Rakendussäte
(1) Määrus jõustub 4. novembril 2010.a.

 

Koit Kelder
Volikogu esimees

• VEEBRUAR 2012

  E	T	K	N	R	L	P
  		1	2	3	4	5
  6	7	8	9	10	11 kl. 12.00 - Kõrkvere koolimajas Omakandi rahva KOKKUSAAMINE	12
  13	14	15	16	17	18	19
  20	21	22	23	24	25	26 Pöide - Orissaare SUUSAMARATON
  27	28	29

Pöide vallavalitsus, Tornimäe , 94 501 Saaremaa. Tel 45 21 172. Faks 45 21 170 e-post:poidevald@poidevald.ee