OMAOSALUSVEEB - 2.Turism ja tootmine - ülevaade
Kui turist tuleb Saaremaale,
siis pakutakse talle meelelahutuseks igasuguseid erinevaid võimalusi. Tihtipeale on need kas siis Kuressaares või Saarema teises otsas. Näitena saab tuua Sõrve sääre ja selle kuulsa ajaloo, ATV-dega kimamise Pihtlas ning Mere- või Ooperipäevad Kuressaares. Meie vallas tuleb au anda kohalikele turismi- ja ratsutamisvõimalusi pakkuvatele taludele, kes siiski mingisugust teenust pakuvad. Kuna aga tänapäevamaailm muutub kord-korralt aina komplekssemaks, siis iga mees enda eest seista ei suuda ning see pole ka ökonoomne.
Mis on meie Nokia?
Leisi vald on oma Nokia ilmselt juba leidnud ja selleks on Õlletoober. Kui mandril ringi seigelda, siis tihtipeale teatakse Leisi valda just selle kultuuriürituse tõttu. Samas pole Pöide vallast keegi midagi eriti kuulnud. Meil puudub oma „see“, millega ennast Eesti kaardile viia. Miks mitte seda nüüd tegema hakata?
Kuna tühja koha pealt on üsnagi keeruline millegi geniaalsega välja tulla ja tihtipeale pole see ka ratsionaalne, siis teeme lihtsalt midagi paremini kui varem! Näiteks loome oma valla ettevõtete, talude ja muidu hakkajate inimeste vahel tugeva võrgustiku ehk süsteemi, mis kutsuks võõraid just Pöide valda puhkust nautima. Võimalusi selleks ju on: korrastada läbimõeldult mõni rand, pakkuda giiditeenust Koigi rabas/Kübassaare poolsaarel, tõsta ausse koduvalla ajaloo teadmine ja tundmine, suunata talud ja ettevõtted omavahelisele koostööle.
Võidab see, kes oskab väärtustada partnerlust!
Pöide vallas on hetkeseisuga kokku ca 15 erinevat ettevõtet, 11 mittetulundusühingut ning paar-kolm turismitalu. Kas on vale, kui väidan, et meie kõige suuremaks nõrkuseks on suurema ühiskoostöö mittetegemine? Meil puudub jätkusuutlikkus ja tahe grupis midagi korda saata, nüüd, majandussurutise ajal oleks see reaalsem kui kunagi varem..
Visioonist tulemusteni
Miks ei võiks olla meil mingisugune asutus, mis tõsimeeli tegeleb turismi ja tootmise koosarendamisega ning kõigi osapoolte vahelise koostöö uuele tasandile viimisega? Selle abil suudaksime muuta paremaks infrastruktuuri, looksime võib-olla et isegi töökohti ning väärtustaksime kohalikku vallaelu rohkem kui kunagi varem. Illustreerimiseks alljärgnev näide. Oletame, et ettevõte A tegeleb paadiehitusega. Talu B on spetsialiseerunud loodusmatkadele ning inimene C pakub giiditeenust. Praegusel juhul toimiksid kirjeldatud kolm üksust ilmselt eraldi. Paadiehitaja üritab ise oma paate müüa, loodusmatkade korraldaja tegutseb omasoodu ning giid leiab endale ise gruppe, keda teenindada. Kui need kolm oma jõud ühendaksid, mis oleks tulemuseks?
Kujutame ette olukorda, kus üks neist teenindaks väga suure osa kliente aastas, olgu see näiteks loodusmatkade korraldaja. Kui paadiehitaja müüks ühe paadi kuni 10% müügihinnast odavamalt loodusmatkade korraldajale ning giid pakuks oma teenuseid viimasele omakorda kuni 20% odavamalt, kui tavaolukorras normaalne on, siis vastutasuks pakuks loodusmatkade korraldaja reklaami ja et on loodud nn. ühtne süsteem, siis ka allahindlust teiste osapoolte teenuste juures. Näiteks jagab igale grupile flaiereid, millel on kirjas, et selle kupongiga saab näiteks -5% odavamalt paate osta või -10% odavamalt järgmise loodusmatka giidi saatel. Võit-Võit olukord oleks ta kõigile, teoorias. Praktikas oleneks see juba meist endist.
Kas oleme selleks valmis?
Tauri Alas